Hooaja esimene rabarberikook

Olen sel hooajal rabarberikooki juba söönud küll, aga ise tegin alles eile esimese rabarberikoogi sellel kevadel. Retsept on pärit 2010.a. maikuu "Pereköögist". Antud retseptist saab suure koogi, kuna meil oli sööjaid vaid kaks, siis tegin pool kogust.

Kohupiima-rabarberi purukook

Purutainas:
6 dl jahu
1 dl suhkrut
250 g võid
1 tk küpsetuspulbrit
soola
Rabarberikate:
600 g rabarbereid
3 sl suhkrut
2 tl kaneeli
Kohupiimakate:
5 muna
2 dl suhkrut
2,5 dl hapukoort
400 g kohupiima
2 sl mannat
Valmistamine. Jahu, küpsetuspulber, sool ja suhkur näppida koos võiga ühtlaseks puruks. Laotada kolmveerand tainast küpsetuspaberiga kaetud kõrgete äärtega ahjuplaadile. Tükeldada rabarberid. Vahustada munad suhkriga, segada hulka hapukoor, kohupiim ja manna. Laotada kohupiimakate põhjale ja katta rabarberitükkidega. Puistada peale suhkrut ja kaneeli ning pudistada peale ülejäänud purutainas. Küpsetada 200 kraadi juures 30 minutit (või kuni kook on küps). Lasta jahtuda ja lõigata ruutudeks. Soovi korral puistada üle tuhksuhkruga.
Kommentaarid: Väga maitsev!

Kohupiima-vaniljestritsel

Eile sai tehtud kohupiima-vaniljestritslit. Aluseks retsept blogist Birxi köök. Piilusin ka tema poolt viidatud algsele retseptile Qsti blogis ja sain teada, et tegu on dallase saiakeste retseptiga, lihtsalt stritsli kujul. Seega oli juba ette teada, et tulemus tuleb väga maitsev:)

Kohupiima-vaniljestritsel

Taigen
25 g pärmi
3 dl piima
1/2 muna
1 dl suhkrut
1 tl soola
8-9 dl jahu
100 g sulatatud võid

Täidis:
150-300 g võid (algretseptis oli 300 g, minul olid varud otsas, sai pandud ca 150 g aga oli ok)
400 g kohupiimapastat
2 dl suhkrut
ca 2 dl vaniljekastmepulbrit (2 pakikest)
2 spl vaniljesuhkrut

Määrimiseks muna
Pärm vedeldada vähese suhkruga. Käesoojale piimale lisada pärm, suhkur, sool, muna, jahu ning või. Sõtkuda ja lasta kerkida umbes pool tundi.
Täidise jaoks lisada sulatatud võile kohupiim, vaniljesuhkur, suhkur ja vaniljekastmepulber. Kerkinud tainas rullida ristkülikukujuliseks (mina tegin sellest kogusest 2 stritslit). Taigna keskele määrida täidis ja seejärel vormida stritsel. Hea lihtne moodus selleks ongi Qsti blogis ära toodud - ehk siis taignaplaadi pikematesse äärtesse teha sisselõiked ja voltida need kordamööda üksteise peale keskele. Lasta stritslitel umbes 15 minutit plaadil kerkida, määrida munaga ja küpsetada 180 kraadi juures umbes 20-30 minutit (oleneb ahjust).

Mustikamuffinid

Tahtsin midagi head ja kuna olin poest külmutatud mustikaid ostnud, siis tegin mustikamuffineid. Retsept pärit raamatust "Muffinid".

Mustikamuffinid
2,5 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 sl kiirkaerahelbeid
2 dl suhkrut
2 muna
100 g margariini
1 dl piima (või hapupiima)
3 dl värskeid või külmutatud mustikaid

Sega kuivad ained ühes kausis, teises klopi kokku munad, leige sulamargariin ja toasoe piim. Et marjad tainas ühtlaselt jaguneksid, sega nad eelnevalt läbi 3 sl kuivaineseguga. Ühenda kõigi kolme anuma sisu tainaks võimalikult vähese töötlemisega. Küpseta 225 kraadi juures umbes 15 minutit.
Kommentaarid: Väga head ja suussulavad! Olen samu muffineid varem teinud ka pohladega - ka väga maitsvad!

Rosinakuklid

Rosinasõber ma ei ole ja üldiselt neid krimpsus viinamarju kuskil toidu sees (veel vähem niisama) ei armasta. Aga on mõned erandid - näiteks kringel. Aga ka rosinakuklid. Muidugi, kui neid rosinaid juhtub seal liiga palju olema, siis nokin ma mõned ikka taldrikuservale. Sellegipoolest tuli ühel päeval rosinakukli isu ja otsustasin neid küpsetada. Aluseks retsept Ida Savi raamatust "Saiad, pirukad, koogid..."

Rosinakuklid
1/4 l piima
30 g pärmi
75 g suhkrut
1 muna
1/2 tl soola
1 tl riivitud sidrunikoort
75-100 g võid või margariini
450-500 g jahu
100-150 g rosinaid
Määrimiseks muna, pealepuistamiseks mandleid või pähkleid

Pärm hõõruda 1 tl suhkruga vedelaks, lisada leige piim ja pool jahukogusest ning lasta kerkida. Eeltaignale lisada maitseained, sool, suhkruga vahustatud muna, vähehaaval jahu ja pehme rasvaine, lõpuks jahus veeretatud rosinad. Sõtkuda sile taigen ja panna rätikuga kaetult sooja kohta kerkima. Kerkimise vältel vajutada taigen 1-2 korda alla. Kerkinud taignast veeretada väikesed kuklid, lasta plaadil veel kerkida, pintseldada muna või munakollasega ja peale puistada mandlilaaste või pähklipuru. Küpsetada kuumas ahjus 10-12 minutit. Kommentaarid: Retseptis oli sidrunikoore asemel variant ka kardemon, aga mulle kardemon ei meeldi, seega valisin riivitud sidrunikoore. Rosinaid panin ma silma järgi, et saaks parajalt (mitte liiga palju:P). Olid igati maitsvad kuklid, eriti muidugi ahjusoojalt!

Lihavõtted lähenevad

Mehevanematele külakostiks sai küpsetatud alljärgnev kook "Pere ja Kodu" aprillikuu retseptivihikust.

Kohupiima-aprikoosikook

Põhi:
100 g võid
0,75 dl suhkrut
1 muna
3 dl nisujahu
(1 tl kardemoni)
Täidis:
400 g pakikohupiima
2 dl vahukoort
2 muna
1,5 dl suhkrut
poole apelsini riivitud koor
2 tl vanillsuhkrut
Peale:
1 purk (420 g) aprikoosikompotti
0,5 dl mandlilaaste

Toasoe või vahustada suhkruga. Lisada muna ja jahu (koos kardemoniga) ning töödelda ühtlaseks tainaks. Suruda tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Tõsta täidise valmistamise ajaks külma. Nõrutada aprikoosid. Segada kokku täidis ja laotada põhjale. Jaotada peale aprikoosid ning puistada üle mandlilaastudega. Küpsetada ahjus 175 kraadi juures 30-40 min. Lasta jahtuda.

Kommentaarid: Oli väga maitsev! Arvan, et oleks hea ka ilma apelsinikooreta. Ja retseptis ette nähtud kardemoni ma ei pannud.

Ka nii saab jäätist!

Arvasin, et jäätisetegu on midagi keerulist ja et kindlasti on vaja jäätisemasinat. Aga olen nüüd leidnud päris palju erinevaid retsepte ka ilma masinata. Ühe eriti lihtsa retsepti proovisin juba ka järgi. Pärit on see siit.

Jäätis Domino küpsistega (1 liiter)
300 ml vahukoort
1/2 purki suhkruga kondenspiima
Domino küpsiseid
Vahukoor vahustada õrnaks vahuks. Lisada kondenspiim ja vahustada edasi tugevaks vahuks. Küpsised hakkida ja tõsta segu juurde. Segada lusikaga läbi ning valada sügavkülma minevatesse anumatesse. Lasta umbes 6 tundi või üleöö külmkapis seista.
Kommentaarid: Täitsa jäätise maitse, kuigi selline tiba rasvane ja rammus. Aga hea, võib täitsa teinekordki teha!

Esimene katsetus martsipaniga

Olen kogu aeg imetelnud igal pool blogides ja mujal kokandusportaalides ilmuvaid ilusaid piltidega torte. Aga mulle oli siiani segaseks jäänud, mismoodi need pildid sinna koogile saavad. Tegijate enda jaoks tundub see vist nii loomulik, et mingeid selgitusi tavaliselt juures ei ole. Nii jäi minul, kui selles vallas täielikul võhikul, üle ainult ohhetada ja ahhetada, arvamises, et see on midagi ülikeerulist. Kuid siis hakkas minu peas tekkima mõte, et kui nii paljud selliseid torte teevad, siis ei saa selles ju midagi üle mõistuse keerulist olla. Hakkasingi asja lähemalt uurima. Ei ütleks, et selle teema kohta just liiga palju infot oleks leidnud, kuid see-eest leidsin väga hea seletuse ja õpetuse Maitseelamuste blogist. Tänud qstile, et ta on viitsinud selle sinna postitada! Selline põhjalik õpetus aluseks ning Suhkrukunsti netipoest soetatud toiduvärvid ning toiduvildikas abiks, asusingi südamevärinal oma esimese martsipanipildi kallale. Põhjuse torditegemiseks andis poja 10kuuseks saamine.

Ahjaa - enne sai veel valmis küpsetatud tordipõhi. Kui ma viimasel ajal olen tordipõhjad poest ostnud - maitselt ju ok, aga igasugu E-ained on seal ikka sees - siis otsustasin seekord ka biskviidi ise küpsetada. Tuli teine täitsa normaalne, ainult et suures hirmus kokkuvajumise ees, sai põhja natuke liiga kaua ahjus hoitud ja läks veidi liiga tumedaks. Maitset see õnneks siiski ei rikkunud. Tordipõhja tegin alljärgneva retsepti alusel (pärit Maire Suitsu "Kodukoka tarkuseraamatust").

Tavaline biskviittaigen
4 suurt muna
2 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
2 tl küpsetuspulbrit
Vahustada leiged munad koos suhkruga suurel kiirusel 6-7 minutit. Segada kuivad ained omavahel ning sõeluda munavahu peale. Tõsta taigen põhjast ülespoole segamini. Valada taigen küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse vormi ja küpsetada ahju allosas 40 minutit, ehk kuni pinda vajutatud lohk tõuseb kiiresti kinni. Pärast ahjust välja võtmist lasta 5 minutit seista. Seejärel lasta restil või niisama katmata kujul veel vähemalt 10 minutit jahtuda.
Kommentaarid: Retseptis on öeldud, et kasutada 26 cm läbimõõduga vormi, mina kasutasin 24 cm. Meie ahi küpsetab kõiki asju alati kiiremini kui retseptides ette nähtud. Püüdsin siis 30 minutit hoida 40 asemel, aga nagu ma mainisin, sai ikka tiba liiga palju.

Täidis
Põhja lõikasin kolmeks. Vahele panin vahukoore-kohupiimasegu ning virsikutükikesi. Enne immutasin põhjad virsikukompotivedelikuga.

Martsipanikatte tegemine käis järgmiselt.
1. Kopeerisin küpsetuspaberile soovitud pildi - see on ühelt poja hetke lemmikraamatu kaanelt pärit.
2. Mudisin toasooja martsipani ja tegin sellest lõpuks pallikese, mille vajutasin lapikuks. Puistasin tööpinnale ning taignarullile tuhksuhkrut ja rullisin martsipani 2-3 cm paksuseks. Lasin taheneda.

3. Panin pildiga küpsetuspaberi martsipanile ning surusin hambaorgiga pildi piirjooned martsipanile - seda ma pean veel harjutama, väga hästi ei õnnestunud. Kohati tulid liiga sügavad augud ja kohati jäi liiga õrnalt. Lasin martsipanil jälle kuivada (ca 45 min).
4. Joonistasin piirjooned toiduvildikaga üle. Seejärel värvisin tausta ja siis pildi enda. Mul oli olemas 3 pulbrilist toiduvärvi - sinine, roheline ja punane. Nendega tegutsemine oli minu jaoks esmakordne, seega järgmine kord saab ehk veel paremini. Et paati pruunikaks saada, lisasin punasele toiduvärvile veel kakaod. Kui pilt valmis, siis lasin sellel kuivada.
5. Lõpuks panin pildi koogile. Et see kinni jääks, panin kõige ülemisele biskviidipõhjale vahukoorekihi.

Ainuke asi, millega ma rahule ei jäänud olid tordi servad. Kuna ma suures martsipani-teemas ei süvenenud üldse äärte tegemisse - ja neid pole ma ka varem sellisel kujul teinud - siis tegin arvatavasti valesti. Kartuses, et vahukoor vajub äkki ära, tegin vahukoore ja kohupiimasegu ning lisasin ka vaniljekastmepulbrit. Aga segu sai LIIGA paks ja raske, ning vajus külgedelt maha. Selles osas on arenemisruumi veel kõvasti.

Üldjoontes jäin aga rahule esimese korra kohta. Kui mõni, kes on selles vallas targem, juhtub mu blogi lugema, siis igasugu näpunäited nii martsipanile joonistamise kui servade tegemise osas, on tere tulnud:)